LOOVTÖÖDE JUHEND
Kinnitatud õppenõukogus
pr nr 13 22.12.2016
Sissejuhatus
Muuga-Laekvere Kooli Laekvere õppehoone loovtööde koostamise juhend ja kaitsmise kord on koostatud põhikooli riikliku õppekava põhjal (Vabariigi Valitsuse määrus 06.01.2011 nr 1).
Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus 8nda kl õpilane rakendab iseseisva töö oskusi ja omandatud teadmisi, arendab loovust ja kinnistab ning täiendab omandatut.
Loovtöö eesmärgiks on pakkuda õpilasele võimetekohast ning huvidest lähtuva eneseteostuse võimalust.
Loovtööks võib olla:
- Lühiuurimus
- Kirjandusteose analüüs
- Kirjutatud ja lavastatud etendus
- Kunsti või käsitöö projekt
- Maali-, foto- või mõni muu näitus
- Video- või IT projekt
- Kontsert- omaloomingu esitamine
- Maastikumängu või mõne muu sportliku mängu ettevalmistus ja korraldamine
- Ainealase ürituse kavandamine ja korraldamine koolis
- Omaloomingulise raamatu koostamine
- Muu loominguline tegevus
Loovtöö teema valib 8. klassi õpilane õppeaasta alguses, kooskõlastab selle juhendajaga 1. detsembriks. Loovtöö juhendajateks on üldjuhul Muuga-Laekvere Kooli õpetajad.
Loovtööd võib teha nii individuaalselt kui rühmatööna.
Loovtöö sooritamine on põhikooli lõpetamise tingimuseks ja selle hinne märgitakse lõputunnistusele.
1. TÖÖ STRUKTUUR
Tiitelleht
Tiitelleht koostatakse antud juhendi tiitellehe näidise järgi (Lisa 1).
Sisukord
Sisukord koosneb töö jaotuse nummerdatud pealkirjadest ja lehekülje numbritest (Lisa 2).
Sissejuhatus
Sissejuhatus sisaldab teema valiku põhjendust, töö eesmärki ning selle saavutamise teid ja võtteid. Sissejuhatuse maht on 0,5 – 1 lehekülge.
Töö põhiosa
Töö põhiosa sisaldab erinevaid peatükke, arutlusi, uuringuid vms. Töö põhiosa maht on kuni 5 lehekülge.
Kokkuvõte
Kokkuvõte sisaldab hinnangut tehtud tööle, mida töö valmimise käigus õpiti, kuidas realiseerusid sissejuhatuses püstitatud eesmärgid. Kokkuvõttes ei esitata enam uusi andmeid ja fakte ega viidata allikatele. Kokkuvõtte maht on 0,5 – 1 lehekülge.
Allikad
Kirjanduse loetelu sisaldab töös kasutatud allikaid, mis reastatakse autorite nimede tähestikulises järjekorras. Sama autori tööd esitatakse ilmumisaasta järjekorras.
Raamatute ja artiklite kohta esitatakse järgmised andmed: autori(te) nimi (nimed), ilmumisaasta, pealkiri ja alapealkirjad (vastavalt tiitellehele), trüki köide, osa, number, ilmumiskoht, kirjastus või väljaandja.
Raamatu näide: Mägi, O. 1980 Tähtis töö. Tallinn: Valgus
Artikli näide: Põld, P. 1993 Eesti tulevik ja karskus. Valitud tööd. 2 kd, lk 16-30
Artikkel interneti koduleheküljelt: Autori nimi. Artikli pealkiri kaldkirjas. URL-aadress. Materjali kasutamise kuupäev
Näide: Siibak, E. Toataimed. URL= http//www.tba.ee/Lood/Toataimed.htm (Viidatud 16.juuni 2003)
Lisad
Lisad on tööd täiendav või illustreeriv materjal (joonised, tabelid, diagrammid, fotod jms). Lisad pealkirjastatakse Lisa 1, Lisa 2 jne.
2. LOOVTÖÖ VORMISTAMINE JA VIITAMINE
Vormistamine
Töö vormistatakse A4 formaadis arvutikirjas Times New Roman suurusega 12 ja reavahega 1,5. Töö esitatakse kirjalikult, taasesitamist võimaldavas vormis.
Tekst paigutatakse paberile rööpselt. Lehekülje vasakus servas on 2,5 cm, paremas 2,5 cm, üla- ja alaservas 2,5 cm laiune veeris.
Peatükkide, sissejuhatuse, kokkuvõtte, allikate loetelu ja lisade pealkirjad kirjutatakse läbiva suure tähega. Pealkiri asub lehekülje vasakus servas. Pealkirja järele punkti ei panda. Sõnu pealkirjas ei poolitata.
Iga peatükk algab uuelt leheküljelt.
Kõik leheküljed nummerdatakse. Tiitellehele numbrit ei trükita. Numbri koht on lehekülje alumisel veerisel.
Viitamine
Põhinõudeks on, et viidata tuleb allikatele, mida autor tegelikult on kasutanud. Kõik töö sisulises osas kasutatud teiste autorite originaalsed seisukohad, probleemipüstitused, tsitaadid, arvandmed jm peavad olema viidatud. Viide peab olema täpne ja selge.
Viitamisel kirjutatakse viide sulgudesse viidatava teksti järele.
Näide. (Arak 1998: 137).
Tsitaat peab vastama originaalile sõnastuse, ortograafia, kirjavahemärkide ja eristuskirjade osas. Tsitaat tuleb esitada jutumärkides. Viide märkida kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel.
Näide. „Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus“ (Tammsaare 1964, 549).
Refereering annab teise autori mõtet edasi vabas vormis. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, küll on aga vajalik viitamine allikale või autorile. Kui refereering koosneb ühest lausest, siis paikneb viide enne lauset lõpetavat punkti, kui aga tervest lõigust, siis pärast punkti.
Näide. Tammsaare on öelnud, et tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus (Tammsaare 1964, 549).
Kui refereeritud on interneti leheküljelt, siis viidatakse lehekülje nimele ja lisatakse viitamise kuupäev.
Näide. (Tartu Ülikooli kodulehekülg, 29.10.2013).
3. ÕPILASE ÜLESANDED
1. Valib teema ja juhendaja.
2. Koostab töö tegemise kalenderplaani.
3. Annab töö käigus juhendajale ülevaate tehtust.
4. Otsib teemakohast kirjandust ja allikaid, analüüsib materjali, vastutab töös esitatud andmete õigsuse eest, vormistab töö nõuetekohaselt.
5. Valmistab ette esitluse.
4. JUHENDAJA ÜLESANDED
1. Tutvustab õpilastele loovtöö kavandamise, teostamise ja vormistamise juhendit.
2. Aitab sõnastada töö eesmärgi ja ülesehituse.
3. Aitab koostada töö tegemise kalenderplaani.
4. Annab suuna vajaliku kirjanduse ja algallikate otsimiseks.
5. Annab õpilasele nõu töö käigus.
6. Kontrollib töö käiku ja kalenderplaani täitmist.
7. Abistab töö vormistamisel ja esitluse tegemisel.
8. Annab õpilasele tagasisidet töö kohta ning teeb ettepaneku töö hindamiseks.
5. LOOVTÖÖDE KAITSMINE
Loovtööde kaitsmiseks moodustatakse vähemalt kolmeliikmeline komisjon. Komisjoni koosseisu ja kaitsmise kuupäeva kinnitab kooli direktor.
Kaitsmisele lubatakse õpilane juhendaja hinnangu alusel ning loovtöö esitlus on õpilastele ja õpetajatele avalik.
Loovtöö koostaja teeb 5 – 10 minutilise suulise ettekande, põhjendades teema valikut ja töö eesmärki, kirjeldades töö käiku ja analüüsides saadud tulemusi. Kõne tuleb näitlikustada – PowerPoint esitlus, näitmaterjalid jms.
Kaitsmisel võivad komisjoni liikmed ja kuulajad esitada tööd puudutavaid küsimusi.
6. HINDAMINE
Loovtöö hindamisel arvestatakse töö teostust, mahtu, loomingulisust, töö sisu ja vastavust vorminõuetele, esinemist töö kaitsmisel ja eneseväljendust.
Omapoolse hinnangu loovtöö koostamise tööprotsessile ja tulemusele annab juhendaja. Lõpliku hinde paneb komisjon arvestades juhendaja ettepanekut (Lisa 3).
Hinnang antakse:
Loovtöö sisule: töö vastavus teemale, seatud eesmärkide saavutamine, meetodite valik ja rakendus; terminite ja keele korrektne kasutamine, töö ülesehitus; kunstitöö ning omaloomingulise muusikateose puhul hinnatakse teose ideed, originaalsust ja selle teostumist, samuti uute seoste loomise oskust.
Loovtöö protsessile: õpilase algatusvõimet ja initsiatiivi loovtöö teema valimisel, ajakava järgimine,
kokkulepetest kinnipidamine, ideede rohkust, suhtlemisoskust. Loovtöö protsessile annab hinnangu loovtöö juhendaja.
Loovtöö vormistamisele: teksti, jooniste, graafikute ja tabelite korrektne vormistamine; viitamine.
Loovtöö esitlemisele: esitluse ülesehitus, kõne tempo, esitluse näitlikustamine.
LISAD
Lisa 1. Tiitellehe näidis
Muuga- Laekvere Kooli
Laekvere õppehoone
Loovtöö autori ees- ja perekonnanimi
Klass
LOOVTÖÖ PEALKIRI
Juhendaja
ees- ja perekonnanimi
Laekvere 20…
Lisa 2. Sisukorra näide
SISUKORD
Sissejuhatus
1. Töö struktuur
2. Loovtöö vormistamine ja viitamine
3. Õpilase ülesanded
4. Juhendaja ülesanded
5. Loovtööde kaitsmine
6. Hindamine
Lisad
Lisa 1. Tiitellehe näidis
Lisa 2. Sisukorra näide
Lisa 3. Hindamisprotokolli näidis
Muuga - Laekvere kooli Laekvere õppehoone loovtööde hindamisprotokoll
20 /20 õa
| Õpilase nimi | Vastavus teemale |
Vormistamine, vastavus nõuetele |
Kaitsmine, esinemis- oskus |
Juhendaja hinnang tööprotsessile ja tulemusele | Komisjoni hinne | Lõplik hinne |
Kuupäev: Komisjoni esimees:
Liikmed:
